Olgu siis! Ma proovin nii hästi kui saan seda uut elujärku teieni tuua piltide ja videote vahendusel, kes te minust teisel pool maailma viibite. Ma nii sooviks oma rõõmu selle pisikese lapse näol teiega jagada silmast silma, kui see vaid oleks võimalik.

Soaura kasvab ja muutub iga päevaga ning isegi mina, kes temaga 24/7 koos viibin, tunnen, et ma ei saa temast küllalt. Liiga vähe aega on antud, et tema iga hingetõmmet saaksin rahulikult nautida. Kogu aeg hing krippeldab sees, et homme ta enam ei mahu minu sülle ja ma pean teda teistega jagama. Eales ei oleks osanud uskuda, kui palju rõõmu on emmeks olemine minu ellu toonud. Iga päev, kui vaatan ta silmi, röövib ta mu südame. Vahest ma vaatan teda ja mu süda paisub ning pisar tuleb silma. Minust on saanud pehmeke :)

Igas tahes, ma loodan, et Soaura esmakordsed vanavanemad, onud ja tädid, ning emme sõbrad saavad selle blogi kaudu veidikenegi osa saada Soaura elust.

Ma armastan teid!
Kristi